ANSIP:
OLEN UHKE EESTI
EDU ÜLE.
Täna avaldas Delfi (27.07.) statistikaamet taas iga-aastase raamatusse köidetud
aruande, mille kohaselt ei ole elu Eestis sugugi nii kole ja vilets, kui meile
igapäevaselt ehk tundub. Delfi toob teieni kümme ilusat sotsiaal-majanduslikku
fakti, mis päeva helgemaks muudavad.
1. Eelmisel aastal oli tööpuudus viimase nelja
aasta väikseim. Kui aastatel 2009-2010 oli Eesti Euroopa Liidus tööpuuduse rekordriikide seas,
siis nüüdseks on töötuse määr langenud alla EL keskmise. Kriisi tippajaga
võrreldes on seda koguni poole võrra vähem.
- Kui loogiline
see on? Põhjused?
Registreeritud
töötus peale 6-t kuud töötu olemist on kulukam ja alandavam kui olla
registreerimata töötu. See tõttu pole teada – kumba on rohkem, kas
registreeritud töötuid (mida kajastab statistika) – või registreerimata töötuid
(mida statistika ei kajasta)!
Töötud sõidavad
tööle teistesse riikidesse, kus töötasu ja töötingimused on paremad kui Eestis.
Eesti tühjeneb tööjõulisest elanikkonnast ja see avaldab positiivset mõju meie
riiklikule statistikale.
2. Esimest korda pärast majanduslangust tõusis
Eestis keskmine palk kõigil tegevusaladel. 2011. aastaga võrreldes kerkis
brutokuupalk mullu ligi 6 protsendi võrra. Kõige enam oli keskmise palga tõusu
märgata ehituse tegevusalal (10,8% võrra).
- Meil kolm inimest
saavad alampalka (300 Eurot) ja üks saab 3 000 Eurot kuus. Meie keskmine
palk on seega 975 Eurot kuus. Umbes selline suhe on kogu riigi ulatuses.
- Alampalga tõus
60 Eurot on tõus 20%, 2 000 Euri palga saaja tõus 100 Euri on tõus
AINULT 5% - KOKKU keskmine palgatõus on
12,5%. Aga tõusu võrdlus rahalises väärtuses?
Meie vaesema
elanikkonna palgad tõusevad palju aeglasemalt kui elukallidus (toidukaubad,
üür, küte, elekter, jne)
3. Eestlased kulutavad järjest enam aega enda
hobidele ja silmaringi laiendamisele. Eelmisel aastal käidi muuseumides üle
kolme miljoni korra, mida on 10 protsenti enam kui 2011. aastal. Eestlaste
suurenenud näitusehuvile tulevad vastu ka muuseumid: 2012. aastal suurenes
kohapeal korraldatavate haridusprogrammide ja ürituste arv vastavalt 30 ja 72
protsenti.
- Need luksused
pole taskukohased umbes pooltele meie elanikkonnast, kes saavad alampalgale
ligilähedast palka.
4. Eelmisel aastal tootsid eestlased
enneolematult palju kultuuri. 2012. aastal valmis Eestis rekordarv pikki filme,
mida kogunes aasta peale kokku 46 (ligi 40% võrra enam kui 2011. aastal).
Lisaks suurenes lavastuste ja ilmunud ilukirjanduslike raamatute arv. Samuti
kasvas eesti keelest teistesse keeltesse tehtavate tõlgete hulk.
- Kultuuri
tootmine on tõesti edenenud, kuid seda kultuuri tarbida suudavad vähesed Eesti
inimesed.
5. Eesti majandus on jätkuval kasvuteel ning
järjest enam välispartnereid soovib meiega koostööd teha. 2011. aastaga
võrreldes kasvas eksport 4 ja import 8 protsenti. Ka kaubavahetuse üldkäive oli
eelmisel aastal seni kõrgeimal tasemel. Mullu oli Eesti suurim impordipartner
Soome, kõige enam kaupa eksporditi Rootsi.
- Meie
tööstusettevõtted kuuluvad 85-90% välismaistele omanikele, kes toodavad küll
siin, kuid kasumi viivad maksuvabalt välja.
- Eksporti-importi
mõõdetakse rahalises vääringus. Tootmine ei pruugi suureneda, piisab
hinnatõusust – ja ongi positiivsed kasvunäitajad. Nagu elektri puhul. Meil
tõusis hind tarbijale keskmiselt 25% (mis automaatselt tõstis kõikuide kaupade
hindu). Elektrit rohkem ei toodetud ega müüdud, kuid – elektri
tootmis-tarbimisnäitajad tõusid ligi 20%
6. Eestlased on jätkuvalt innovatiivsed ja
internetiseerunud ka enda isiklikus elus. Eelmisel aastal kasutas
16-74-aastastest elanikest internetti 78 protsenti ehk viie protsendipunkti
võrra rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Muu hulgas on positiivne see, et
suurem osa internetikasutajaid surfab veebis enda päevakajaliste teemadega
kurssi viimiseks ja harimiseks. Eelmise aasta statistika kohaselt tarbitakse
internetti kõige enam (91% kasutajaist) veebiväljaannete lugemiseks.
- Ligi 20%
elanikest ei oma internetti, kuid ometi on kohtute TsM seadustikus sätestatud,
et IGA elanik peab jälgima internetist Ametlikke Teadaandeid ja kui ta seda ei
tee – see pole vabanduseks Kohtu ees (siin blogis „Õiglane kohus”
7. Statistikaameti andmeid Eurostatiga
kõrvutades selgub, et Eesti on Euroopale järele jõudnud ka enda
tervishoiusüsteemi kvaliteedi poolest. Soome ja Rootsi järel on Eesti kolmas
Euroopa Liidu maa imikusuremuse vähesuse poolest. Tänasel statistikaameti
aastaraamatu tutvustusel tõi peadirektor Andres Oopkaup välja, et ajakirjanduses kajastatud
Lätist ja Venemaalt Eestisse sünnitama tulevatel emadel on selleks ka põhjust.
- Arstiabi kvaliteet
on tõesti paranenud seoses teaduse ja tehnika arengu ja haiglate tehnilise
varustatusega. Kuid mis sellest kasu, kui…
- Arstiabi
kaugeneb patsiendist
- Arstiabi muutub
suurele osale elanikkonnast RAHALISELT
kättesaamatuks.
- Arstijärjekorrad
pikenevad ja oodates järjekorra saabumist haigus süveneb, muutub krooniliseks,
või järjekorra aeg saabub juba peale patsiendi surma.
8. Rahvastikustatistikas on Eesti esimesel
kohal oodatava eluea tõusu poolest. Ehkki eestlaste keskmine oodatav elupäevade
pikkus on endiselt Euroopa Liidu keskmisest väiksem, oleme me läbi teinud
suurima tõusu.
- Mis on eluea
pikenemisest kasu kui Riik ei suuda tagada vanaduses inimväärset pensioni ja
inimväärset elu. Vanurite Hooldekodud on vanadele liialt kallid ja neis tihti
puudub inimväärne kohtlemine.
9. Eurostati andmed näitavad, et eestlased on
muu Euroopaga võrreldes ka keskmisest enam haritud rahvas. Kõrgharidusega
inimeste osatähtsus 30-34-aastaste seas küündis eelmisel aastal ligi 40
protsendini, mida on ligi kaks korda rohkem kui näiteks Itaalias ja Rumeenias.
- Kõrgharidus on
hea, kuid paljudele ei suudeta tagada erialast tööd ja ka tööd üldse.
10. Lisaks juba teada-tuntud e-valimiste
populaarsusele on eestlased altid kasutama internetti ka rahvaloendusel
osalemiseks. 2011. aastal toimunud rahvaloenduse täitis internetis üle 60
protsendi inimestest, mida on kümne võrra rohkem kui sama meetodit kasutanud
Kanadas ja üle nelja korra enam kui näiteks Suurbritannias.
Kõik
see andis Andrus Ansipile õiguse olla UHHKE
EESTI EDUKUSE ÜLE.
Milleks selline
statistika - http://leopall.blogspot.com/2010/05/milleks-selline-statistika.html
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar