Riigi põhiülesanne 2

Siniverelised

Võiks arvata, et Parteide Esinduskogu (RK) põhiülesandeks on Eesti Riigi areng rahvusriigina, meie kultuuri ja Rahva edukus ja areng,  . ..”praeguste ja tulevaste põlvede ühiskondlik edu ja üldine kasu, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi  aegade…” (nagu ütleb Põhiseadus).

Paraku nii see pole.

Meie Parteide Esinduskogu on võtnud eesmärgiks uute „sinivereliste” e. aadelkonna loomise, nende privileegide suurendamise ja põlistamise.  

Meie uued „siniverelised” luuakse Parteide juhtkondade poolt ning koosneb enamikust Parteid Esinduskoja liikmetest ja Parteide juhtkondadest.

Rahvas nimetab neid küll teisiti (heal lapsel ikka mitu nime), nagu näiteks: „poliitbroilerid”, „rämpseliit”, „101 puuslikku”, „toompeavargad”,…

Miks need poliitbroilerid on uus-„siniverelised”? 

Nad on isehakanud siniverelised, kes kehtestavad ise endile palgad ja soodustused – kellestki sõltumata ja arvamust küsimata. Palk, pensionid  ja soodustused ainult tõusevad – sõltumata Riigi ja Rahva olukorrast. Muidugi ei võtanad arvesse mitte mingisugust Rahva arvamust. http://leopall.blogspot.com/2010/11/meie-usklike-10-kasku.html

Sinivereliste kohta ei kehti Töölepingu ega Puhkeseadused. Tööl käiakse oma äranägemise järgi, töötatakse 365x24 tundi aastas – kusjuures magamine oma (ja ka võõra) abikaasaga käib makstava palga hulka. 4 kuud puhkust ei lähe puhkuse arvesse, vaid on tasustatav töö tegemisena. Siniverelised saavad asutuste-ettevõtete juhatuste/nõukogude liikmeteks, kus saavad nimekirjas olemise eest tasu ehk rohkemgi kui põhitöökohal. KÕIK tasuvamad-kergemad töökohad jagavad siniverelised AINULT omavahel.

Uus-siniverelised on ise oma sõna peremehed – kui tahavad – annavad oma ausõna ja kui enam ei taha – võtavad oma sõna tagasi. Peamine on hundimoraali, omakasu ja Kauka Jumala propageerimine. Meie (tavaini8meste) seadusi täidavad nad JOKK süsteemis, ehk nii – nagu see neile meeldib.

Mis on vastutus või vastutustunne – seda meie siniverelised ei tunne.

Oma südametunnistus??? See on tundmatu faktor, sest neil kõigil on ühine, ehk KOLLEKTIIVNE PARTEILINE SÜDAMETUNNISTUS. . http://leopall.blogspot.com/2011/09/riigikogulase-poliitiline.html

Kui vanasti peeti siniverelisi õilsateks rüütliteks, ausateks, eetilisteks ja kõrge moraaliga isiksusteks, siis meie „siniverelised” ei pea evima neid omadusi. Ausus, moraalsus, eetilisus pole meie siniverelistele vajalik.

Kui vanasti anti aadlitiitleid kuningate ja teiste kõrgemate valitsejate poolt suurte eetiliste (Riigi ja Rahva hüvanguks tehtud) tegude eest ning tiitleid anti edasi pärimise teel, siis nüüd on see teisiti.

„Sinivereliseks” saab teenete eest Partei juhtkonna abil, kusjuures peab näitama truudust Partei juhtkonnale, ehkki need teod võivad olla tegelikult Rahvale kahjulikud. Partei paneb siis kandidaadi Valimise nimekirja. Pärimise teel „sinivereliseks” saamise tunnustega on esialgu Kallase dünastia näide – aga meie siniverelised on ka ainult alla 20 aasta kestnud.

Kuna „siniverelised” nimetatakse Parteide juhtkondade poolt, siis saavad „sinivereliseks” ainult need – keda nad (Parteide tagatoad) ise tahavad endi hulka. http://leopall.blogspot.com/2012/04/meie-au-moistus.html

Kuidas on see võimalik?

Meie Põhiseadus „sinivereliste” institutsiooni ju ette ei näe! Mis sellest. Põhiseadus ei näe ette ka Parteilisi valimisi, kus sisuliselt Parteid panevad paika Parteide Esinduskogu.

Parteide Esinduskogus on mitmeid ENDISI  JURISTE. Miks nad endised juristid on? Juristid peaksid seisma SEADUSLIKKUSE, ÕIGUSE ja ÕIGUSÕIGLUSE eest ning seda igati kaitsma. Näiteks kauaaegne Põhiseaduskomisjoni Esimees Väino Linde VÕIS kunagi olla juurist. Nüüd on ta poliitiline keerutaja ja Partei (mitte Riigi ja Rahva) huvide eest seisja.

Astudes poliitikasse PEAVAD nad (juristid) alluma partei distsipliinile ja automaatselt oma Partei huvides tegutsema nii - nagu Partei tegutseb. Oma  juriidilisi teadmisi peavad nad kasutama hakkama Partei – mitte Riigi ja Rahva huvides. Peamine on Partei VÕIMU kindlustamine ehk „sinivereliste) võimu põlistamine.

Meil on küll Parteide Esinduskogus Põhiseaduskomisjon. See komisjon jälgib küll Põhiseaduse täitmist… Kuid kuna Põhiseaduskomisjon koosneb parteilastest, siis on neil kõigil PARTEILINE SÜDAMETUNNISTUS, ehk ülimuseks on neile ikkagi Parteide põhikiri ja allumine Parteide juhtkonna tahtele – mitte Põhiseadus ja teised seadused.

Kui tavaseadustega ei saa Parteide Esinduskogu kuigi hästi hakkama, siis oma Võimu kindlustamisega, materiaalse kindlustamisega ja poliitikute JUMALUSE staatusesse tõstmisega said nad hästi hakkama ja Põhiseaduskomisjon kiidab selle heaks, sest Partei tahe on tähtsam kui PÕHISEADUS.

Riigi Põhiülesanne

PS  ja tegelik elu

Meie Riigi ja Rahva põhiülesanded on kirja pandud meie Riigi Põhiseaduse preambluas:

„Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade -...”  

Põhiseaduse  IV peatüki järgi peaks seda juhtima ja sellega tegelema Riigikogu. Nimetuse järgi on meil Riigikogu olemas, kuigi Riigikogu nime all tegutseb meil Parteide Esinduskogu.

Parteide Esinduskogu (PE) moodustatakse meie Põhiseaduse vastaselt Parteide poolt etteantud nimedest – kelle poolt on mõtet hääletada, kuid nendest kandidaatidest teevad valiku Parteid ise arvestamata Rahva (hääletajate) tahtega (RK) kandidaatide hulgast. (Riigikogu ja Valitsuse valivad Parteid http://leopall.blogspot.com/2010/02/riigikogu-ja-valitsuse-valivad-parteid.html )

Mis on siis Parteide Esinduskogu (PE) funktsioonid? Tegelikult PS mõttes peaksid nad täitma Riigikogu funktsioone. Võimu teostamisel ja valitsemisel seda nad ka teevad…aga. Kuna neid moodustavad Parteid, siis esindavad nad ka Parteide – mitte Riigi ja Rahva huvisid. ..”praeguste ja tulevaste põlvede ühiskondlik edu ja üldine kasu, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi  aegade…” – need PS normid jätavad PE liikmed külmaks, sest selle varjutavad Parteide ja nende liikmete isikliku huvid. Meie Parteid on muutunud kasumit taotlevateks äriühinguteks. Oma saamatust-tahtmatust Riigi ja Rahva elatustaseme parendamisel on nad juba tõestanud.

20 iseseisvusaastaga oleme Euroopas paljude negatiivsete näitajate hulgas esirinnas, elatustasemelt edastame napilt Venemaad (nagu ENSV ajal)  ja oleme alles Serbia järel (ametlik statistika.

Kuidas elavad Parteid ja parteilased ise meie Rahva taustal?

1.     Parteid saavad Riigi eelarvest ligi 6 miljonit Eurot.

2.      Paljud parteilased saavad raha ka riigilt poliitiliste nõunikena ministeeriumites, KOV-des oma parteide juhtfiguuride poliitilise nõustamise eest.

3.      Paljudes RAS-des, KOV ettevõtete juhatustes/nõukogudes ISTUMISE (mitte teadmiste/oskuste rakendamise eest, sest tihti ollakse VÕHIKUD antud elualal) eest.  

4.      Mitmetes MTÜ-des Parteide esindajana OLEMISE eest.   

5.      Parteid (kerjustena) saavad aastas ANNETUSI miljonite Eurode ulatuses…

6.      Parteide Esinduskogu liikmete hüvitised, millest enamusel on vähe tegemist riigivalitsemisega, vaid lähevad rohkem parteilaste isiklike hüvede kindlustamiseks.

Ikka vähe! Mulle tundub, et Parteide ja parteilaste saadavad rahad üldsummas lähenevad või ületavad Kaitseministeeriumi aasta eelarvet. Parteide/parteilaste üldsummas saadava rahalised kasumid/hüvitised (nende eelneva 5 punkti ulatuses) selle kohta statistikat ei peeta. Kui peetaks, siis ületaks meie Parteide ja parteilaste sissetulekud Euroopa riikide parteilaste keskmist sissetulekut tunduvas ulatuses.

Kui neid andmeid küsida Valitsusest või Parteide Esinduskogu esinaiselt Ene Ergma’lt, siis saaks vastuse – sellist statistikat ei peeta ega peeta vajalikuks sellist statistikat tehta, kuna Rahva huvi selle kohta puudub.

Meie RK ehk PE juhib kogu meie Riigi tegevust. Selles on moodustatud Põhiseaduskomisjon. Põhiseaduskomisjon peaks järgima meie Põhiseadust ja tegelema Riigi ees KÕIGE PÕHILISEMA-TÄHTSAMATE ÜLESANNETEGA.

Mis oleks siis meie riigi sellised PÕHILIDEMAD-TÄHTSAMAD küsimused? Seda muidugi vastavalt meie Põhiseaduses seatudeesmärkidele-ülesannetele. Mis on siis on  praegu kõige tähtsam meie Riigile ja Rahvale?

Meie Riigi Põhiseaduskomisjon leidis, et MEIE  RIIGI KÕIGE TÄHTSAM KÜSIMUS ON – Riigi kõige vaesemate aitamine, mis viib peatselt-koheselt meie Riigi õitsengule – see on parteide täiendav rahastamine.    

Kas tõesti on Parteide rahastamine nii oluline küsimus – et sellega tegeleb Riigikogu Põhiseaduskomisjon?  Kas tõesti on meie riigi ja rahva suurim mure Parteide Riikliku rahastamise pärast? (http://leopall.blogspot.com/2012/05/mida-utleb-meile-dasa-msa-kogemus.html).

Oleks ka imelik, kui Parteide Esinduskogu ei seaks esikohale Parteide ja parteilaste healu – unustades kõik muu – alates Põhiseadusest.