PS ja tegelik elu
Meie
Riigi ja Rahva põhiülesanded on kirja pandud meie Riigi Põhiseaduse preambluas:
„Kõikumatus
usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti
rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918.
aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on
kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele
põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti
rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade -...”
Põhiseaduse IV peatüki järgi peaks seda juhtima ja
sellega tegelema Riigikogu. Nimetuse järgi on meil Riigikogu olemas, kuigi
Riigikogu nime all tegutseb meil Parteide Esinduskogu.
Parteide
Esinduskogu (PE) moodustatakse meie Põhiseaduse vastaselt Parteide poolt
etteantud nimedest – kelle poolt on mõtet hääletada, kuid nendest
kandidaatidest teevad valiku Parteid ise arvestamata Rahva (hääletajate)
tahtega (RK) kandidaatide hulgast. (Riigikogu ja Valitsuse valivad Parteid http://leopall.blogspot.com/2010/02/riigikogu-ja-valitsuse-valivad-parteid.html
)
Mis
on siis Parteide Esinduskogu (PE) funktsioonid? Tegelikult PS mõttes peaksid
nad täitma Riigikogu funktsioone. Võimu teostamisel ja valitsemisel seda nad ka
teevad…aga. Kuna neid moodustavad Parteid, siis esindavad nad ka Parteide –
mitte Riigi ja Rahva huvisid. ..”praeguste ja tulevaste põlvede ühiskondlik edu
ja üldine kasu, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise
läbi aegade…” – need PS normid jätavad
PE liikmed külmaks, sest selle varjutavad Parteide ja nende liikmete isikliku
huvid. Meie Parteid on muutunud kasumit taotlevateks äriühinguteks. Oma
saamatust-tahtmatust Riigi ja Rahva elatustaseme parendamisel on nad juba
tõestanud.
20
iseseisvusaastaga oleme Euroopas paljude negatiivsete näitajate hulgas
esirinnas, elatustasemelt edastame napilt Venemaad (nagu ENSV ajal) ja oleme alles Serbia järel (ametlik
statistika.
Kuidas
elavad Parteid ja parteilased ise meie Rahva taustal?
1. Parteid saavad Riigi eelarvest ligi 6 miljonit Eurot.
2.
Paljud parteilased
saavad raha ka riigilt poliitiliste nõunikena ministeeriumites, KOV-des oma
parteide juhtfiguuride poliitilise nõustamise eest.
3.
Paljudes RAS-des, KOV
ettevõtete juhatustes/nõukogudes ISTUMISE (mitte teadmiste/oskuste rakendamise
eest, sest tihti ollakse VÕHIKUD antud elualal) eest.
4.
Mitmetes MTÜ-des
Parteide esindajana OLEMISE eest.
5.
Parteid (kerjustena) saavad
aastas ANNETUSI miljonite Eurode ulatuses…
6.
Parteide Esinduskogu
liikmete hüvitised, millest enamusel on vähe tegemist riigivalitsemisega, vaid
lähevad rohkem parteilaste isiklike hüvede kindlustamiseks.
Ikka
vähe! Mulle tundub, et Parteide ja parteilaste saadavad rahad üldsummas
lähenevad või ületavad Kaitseministeeriumi aasta eelarvet. Parteide/parteilaste
üldsummas saadava rahalised kasumid/hüvitised (nende eelneva 5 punkti ulatuses)
selle kohta statistikat ei peeta. Kui peetaks, siis ületaks meie Parteide ja
parteilaste sissetulekud Euroopa riikide parteilaste keskmist sissetulekut
tunduvas ulatuses.
Kui
neid andmeid küsida Valitsusest või Parteide Esinduskogu esinaiselt Ene
Ergma’lt, siis saaks vastuse – sellist statistikat ei peeta ega peeta
vajalikuks sellist statistikat tehta, kuna Rahva huvi selle kohta puudub.
Meie RK ehk PE juhib kogu meie Riigi tegevust. Selles
on moodustatud Põhiseaduskomisjon. Põhiseaduskomisjon peaks järgima meie
Põhiseadust ja tegelema Riigi ees KÕIGE PÕHILISEMA-TÄHTSAMATE ÜLESANNETEGA.
Mis
oleks siis meie riigi sellised PÕHILIDEMAD-TÄHTSAMAD küsimused? Seda muidugi
vastavalt meie Põhiseaduses seatudeesmärkidele-ülesannetele. Mis on siis
on praegu kõige tähtsam meie Riigile ja
Rahvale?
Meie
Riigi Põhiseaduskomisjon leidis, et MEIE
RIIGI KÕIGE TÄHTSAM KÜSIMUS ON – Riigi kõige vaesemate aitamine, mis
viib peatselt-koheselt meie Riigi õitsengule – see on parteide täiendav
rahastamine.
Kas
tõesti on Parteide rahastamine nii oluline küsimus – et sellega tegeleb
Riigikogu Põhiseaduskomisjon? Kas tõesti
on meie riigi ja rahva suurim mure Parteide Riikliku rahastamise pärast? (http://leopall.blogspot.com/2012/05/mida-utleb-meile-dasa-msa-kogemus.html).
Oleks
ka imelik, kui Parteide Esinduskogu ei seaks esikohale Parteide ja parteilaste
healu – unustades kõik muu – alates Põhiseadusest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar