Riigikontrolör esitas parlamendile mahuka aastaaruande/raporti Eesti elu-olust. Peaminister ei olnud rahul selle raporti tulemustega ning on ikkagi uhke Eesti edu üle, ehkki Riigikontroll ei leia seda, et peaks uhke olema.
Tegin lühiväljavõtte raportist osas, mis iseloomustab meie elanike palkasid ja hindasid. Meie ostujõud ei ole jõudnud veel 2008.a. tasemele, ostujõud on 69% Euroliidu keskmisest; eestlaste palkade tõus jääb alla meie hindade tõusule…
Kokku elab vaesuses 1/5 Eesti elanikest. «Eesti majanduse ja rahanduse edu ei ole inimesteni veel jõudnud,» tõdes peakontrolör Alar Karis riigikontrolli värsket raportit tutvustades. «Eestlaste jõukus ei ole viimase viie aastaga kasvanud, oleme samal tasemel. Hinnatõusult oleme aga Rumeenia järel teised.»
VÄLJAVÕTE
Aastast 2011 hakkas palgakasv üle mitme aasta taas
hinnatõusu
ületama, kuid palga reaalkasv on olnud väike (2011. aastal
0,9%; 2012.
aastal 1,7%) ja võrreldes kriisieelse ajaga on hinnad
kasvanud kiiremini kui
sissetulekud. Kui keskmine netokuupalk on võrreldes 2008.
aastaga
suurenenud ca 5%, siis hinnad ca 12%.
36. Kui Eesti
inimeste ostujõud pole märkimisväärselt keskmise
eurooplase omale järele jõudnud, siis hinnad on siin
kasvanud Euroopa
keskmisest tunduvalt kiiremini. Kui kriisieelse ajaga (2007)
võrreldes on
eestlase ostujõud Euroopa keskmisega võrreldes veidi
vähenenud, siis
hinnatase on pea 7% kasvanud, jõudes 2012. aastal 80%-ni EL
27
keskmisest. Hindade tõus Eestis on ületanud perioodil
2010–2012
märgatavalt Euroopa Liidu keskmist, 2011. aastal kasvas
tarbijahinnaindeks kiiremini vaid Rumeenias.
37. Statistikaameti
hinnangul kasvasid Eestis 2012. aastal hinnad eelkõige
elektri, soojusenergia ja kütte kallinemise tõttu, tõustes
aastaga 11,4% ehk
andes tarbijahinnaindeksi kogutõusust rohkem kui poole.
Samuti kallinesid
oluliselt mootorikütused (9%) ja toit ning mittealkohoolsed
joogid (3,8%).
38. Kiire
hinnatõus on jätkunud ka 2013. aastal: aasta esimese kaheksa kuu
jooksul on hinnatõus olnud aastases võrdluses ca 4% ning
see on Euroopa
Liidu üks kiiremaid hindade kallinemisi. Kui augustis
moodustas EL 27
hinnatõus 1,5%, siis Eestis Eurostati andmetel 3,6%.
Statistikaameti teatel
alanes hinnakasv aastases võrdluses septembris 2,1%-ni, sh
kallinesid
kõige enam eluasemega seotud kulud (8,4%).
39. Ehkki
eestlase palk pole kunagi olnud nii kõrge kui praegu, jõudes
2012. aasta keskmisena tasemele 887 eurot (bruto), on seda
siiski vaid
ca 7% rohkem
kui viis aastat tagasi. Eesti inimese keskmine netokuupalk
on võrreldes 2008. aastaga kasvanud 36 euro võrra.
40. Seejuures
on kiire hinnatõus selle vähesegi palgakasvu suuresti
nullinud. Aastast 2011 hakkas palgakasv üle mitme aasta taas
hinnatõusu
ületama, kuid palga reaalkasv on olnud väike (2011. aastal
0,9%; 2012.
aastal 1,7%) ja võrreldes kriisieelse ajaga on hinnad
kasvanud kiiremini kui
sissetulekud. Kui keskmine netokuupalk on võrreldes 2008.
aastaga
suurenenud ca 5%, siis hinnad ca 12%.
41. Eesti
miinimumpalga suurus oli perioodil 2008–2011 muutumatu,
püsides 278 euro juures. Aastal 2012 tõsteti miinimumpalka
12 euro võrra … Riigikontrolöri aastaaruanne täies mahus on saadaval lingilt…
http://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Riigikontrolliaastaaruanneparlamendile/tabid/110/ItemId/434/View/Docs/amid/732/language/et-EE/Default.aspx
Üks kommentaar SLÕhtulehest Ansipi kriitikast Riigikontrolöri poolt parlamendile esitatud aastaaruandele.
Eesti on ametnike riigike. Loodud selleks, et eksisteerida vastavalt mujal kehtestatud mallidele ja normidele. Tehes viimase tarvis kõik hädavajaliku ja veel rohkemgi. Ja suurustades end välisilma ning oma kodanike suhtes kui kõige üllama demokraatia loosungi all esiviisikus marssivast edumudelist.
Eesti on hääbuv kodanikkond, kus olematu lastetoetus ja pension, kus toit pigem viiakse prügimäele või valatakse keemiaga üle kui antakse nälgijale, kus kahte jalga lonkav haigekassa ja esirinnas HIV, kus iive on negatiivne kuid lasteaiakohti ikkagi ei jätku, kus maadvõttev uudisäri on peatänavatele tekkivad second-händ butiigid, kus pole patt varastada hääli valimistel või valetada silmagi pilgutamata prokurörile, kus maksusüsteem ja selle jüngrid hakivad halastamatult ühelt, kodanikule pealesunnitud pank teiselt poolt, kus hinnatase valmistab üllatuse ka muidu elukogenud võõramaalasele, kus elekter - kõige tavalisem "elukaaslane", on tõstetud luksuskaupade riiulisse!!!, kus maaelu väljasuretamisel pole vahendeid kokku hoitud, valitsuse ebapädevus ja mankibiznis aga igapäevaselt vaateaknal.
Väljarändest on haaratud aktiivsem ja elukorraldavam isik ning järjest suurenevas enamuses minnakse ilma tagasituleku plaanideta.. ning koos peredega.
Õigus on riigikontrolöril, kes räägib tuleviku olematusest kuid meie „Suur Statistikapart“, Ansip korrutab sama prääksu kõikidest otstest – olen uhke.
Igal juhul on tänane Eesti hukkumisele määratud ühiskond, mille nö. juhtijad elik "asendamatud" nagu nad suvatsevad end nimetada vaatavad kõike sooja kõhu kõrvalt pealt teadmata sõnade riigimees või vastutus sügavamat tähendust kui seda on kirjapilt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar