Reformi ämbrid 2
Reformierakonna
Tõekomisjoni objektiivsusesse ma ausalt öeldes eriti ei usu. On ju iga Partei
huvitatud oma renomee näitamisest võimalikult paremas valguses – seda ka see
Tõekomisjon. Minu teada selgitas KÕIK need 71 valimisvõltsimist välja ajakirjandus (EE), Tõekomisjon ise mitte
ühtegi. Kas keegi tõesti arvab, et KÕIK
võltsimisjuhtumid piirdusid 71-ga, ehk AINULT ajakirjanduse poolt väljaselgitatutega?
Tegelik
elu on näidanud seda, et niisugustel puhkudel (valed, kuriteod…) selgitatakse
välja ainult jäämäe veepealne osa e. alla 1/3 juhtumitest… Näiteks avastatakse
Politsei poolt joobes autojuhte iga päev 10-40… aga TEGELIKULT on joobes juhtijaid tunduvalt rohkem.
Tõekomisjoni
väidetel on kõigi juhtumite taga Kristiina Ojuland. Ojuland ise vaidleb sellele
vastu. Hea küll, kui teda seostada Virumaa valetamistega, aga Võrumaa ja
Viljandimaa võltsimised? Kas Arendusjuhtidest
tulid ainult 3 sellele (iseseisvalt?) võltsimise võimalusele, kas siis
ülejäänud 17-20 arendusjuhti on rumalad või AUSAD ja sellele võimalusele ei läinud?
Pigem
kaldun uskuma, et selles oli mängus Partei keskkontori karvane käsi
(täielikult või osaliselt), arvestades
veel sellega, et avaldatud juhtumid toimusid Eesti erinevates paikades.
Arvan,
et tõekomisjoni tegelikuks eesmärgiks oli – kasutada juhust ja võimalikult
summutada avalikkuse ees esilekerkinud/esile kerkida võivaid võltsimise fakte.
Mida
näitas meile Reformierakonna sisevalimistel ilmsiks tulnud pettused?
1. Parteid koosnevad sõpruskondadest, semudest,
tuttavatest. Neil on ühised poliitilised huvid ja tegemised… Kuid see ei välista nende omavahelist valetamist,
vassimist võltsimisi, semule jala tahapanemist… ja seda kõike VÕIMU ja
RASVASEMA piruka saamise nimel. Kui oma sõprade-võitluskaaslastega nii tehakse,…siis
milliseks valetamiseks-võltsimiseks- seljatagant ründamiseks on parteilased võimelised
võõraste (e.RAHVA) vastu tegutsemisel. See ei toimu nii mitte ainult
Reformierakonnas, vaid ka teistes Parteides –seda küll erineval määral.
2. Tuleb nõustuda Ojulandiga (mida kinnitas varem ka
Meikar) selles, et Parteis puudub sisedemokraatia. Parteis eksisteerib ainult
Partei juhi (Ansipi) arvamus – teised arvamused on väärarvamused.
3. See, kes pole nõus Partei juhi otsuste-diktaadiga –
pagendatakse Partei ääremaadele (sõnaõiguseta liikmeks) või lahkugu Parteist. Partei
juht tegutseb stalinlike
meetoditega.
4. Partei Tõekomisjon tegutseb Partei juhi arvamuse kohaselt, resoluutselt ja ei raiska
aega TEGELIKE asjaolude väljaselgitamisega. Tõde pole tähtis, tähtis on Partei
ja Partei esimehe maine säilitamine. Pisietturite (e. parteiliikme) saatus ei loe midagi. Tõekomisjon ja Partei juhatus tegutsevad KGB „Troika”
kohtu põhimõttel.
5. Valetamine pole parteilasele häbiasi. Partei huvides
valetamine ja vassimine on vajalik asi.
Partei
võttiski Ojulandi suhtes kasutusele resoluutsed meetmed. Kolmlahkusid ise
erakonnast. Ojulandi nõunik A.Kikas andis Tõekomisjoni
valetamise-vassimisepärast Aukohtusse.
Seoses
võltsimistega sisevalimistel kerkis ülesse uue juhatuse legitiimsuse küsimus. Reformierakond
arutas seda asja ja leiti, et Kõik on
JOKK. Ajakirjandus leidis AINULT ligi 5% võltsimisi ja see arv ei muuda
valimistulemusi.
Ajaleht
„Õhtuleht” avaldas oma arvamuse antud asjakohta.
Õhtuleht
17.06.2013.a.:”…Vastutus Reformierakonna volikogu sellise otsuse eest on partei
esimehe ja peaministri Andrus Ansipi õlul. Mine tea, mida volikogu oleks uue
juhatuse valimise kohta otsustanud, kui Ansip poleks seda küsimust nii
jõuliselt sidunud enda jätkamisega esimehe kohal.
On selge, et
Reformierakond otsustas tavapäraselt pragmaatiliselt. Vahetada esimeest koos
kõige selle juurde kuuluva asjaajamisega ja otse enne kohalikke valimisi poleks
tõepoolest hea mõte. Kuid on raske mõista, miks on Ansip nii tugevalt uue
juhatuse valimise vastu. On siis parem praegune olukord, mil juhatuse
ametisolemise õiguspärasus on tugeva kahtluse all, seda nii asetleidnud
võltsimiste kui ka mitmete protseduurireeglite rikkumise tõttu juhatuse
valimisel?
Kui
Reformierakonna tipud väidavad, et uut juhatust pole vaja valida, sest
võltsitud e-hääli oli selle valimistel nii vähe, vaid viie protsendi ümber,
siis on sellega raske nõustuda. Esiteks – kui palju võltsitud e-hääli oleks sel
juhul piisav argument, et korraldada uued valimised? 10 protsenti? 20? Või 50?
Kes seda otsustab ja mille alusel?
Teiseks – mitmete
juristide hinnangul on Reformierakonna e-hääletus kui selline üldse
õigustühine. Juristide liidu presidendi Priidu Pärna sõnul ei reguleeri
e-hääletamist MTÜde puhul ükski seadus ja kui selline võimalus kehtestada,
peaks see olema kirjas Reformierakonna põhikirjas, kus seda aga pole. Nii on
tõsiselt kahtluse all ka juba 2011. aastal valitud Reformierakonna juhatuse
eelmise koosseisu legitiimsus ja ka Andrus Ansipi tegevus erakonna juhina.”
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar