Mida ütleb meile DASA -MSA kogemus?

 Esialgu tahtsid Parteid võtta endile raha Demokraatia uurimiseks, arendamiseks ja levitamiseks – seda muidugi RAHVALT küsimata. Kuigi meie riigijuhid väidavad kõige kõrgemal tasemel, et meie Riigis on arenenud demokraatia. Minu meelest on meil Demokraatia (Parteide sõnul) juba 20 aastat – tegelikku Demokraatiat aga ei ole. Meil on sügav Partokraatia – kus Parteid suruvad kõigile oma võimu ja tahet peale – Rahva arvamusega nad absoluutselt ei arvesta. Partei liikmeid on Eestis ALLA 4 PROTSENDI, kuid RAHVA raha jagavad nad oma äranägemise järgi 100%. 

Kui meil OLEKS arenenud Demokraatia, siis milleks seda enam uurida? Demokraatia levitamiseks teistes (ida-)maades? 

Kuna pealkiri ei sobinud, siis pandi uueks pealkirjaks Maailmavaate arendamise uurimiseks (aga ehk oleks täpsem – Parteide luksusnaudingute kasutamiseks?).

Arvan, et kui nüüd arvestada sellega, et pool Rahvast elab vaesuse piiril ja ligi 50 tuhat last näljas, siis nüüd Maailmavaate uurimisele selline summa kulutada on küll sama vajalik kui sigadele sadulate muretsemine. Miks meie Parteid ei kuluta seda vajalikeks asjadeks-ettevõtmisteks?

Kas siis meie ülikoolides on rumalad õppejõud ja rumalad üliõpilased?  

 Miks mitte selle  DASA-MSA rahaga tellida uurimistöö teemadel: -Kuidas arendada meie majandust; -millised on meil perspektiivikad arengusuunad; -kuidas ja millega on meil perspektiivikas väljuda maailmaturule; -kuidas ökonoomselt majandada, jne…

Siiani juhivad meie Riigi majandust majanduses võhikud poliitikud ja nende juhtimine on näidanud, et Riigi majanduslik seisund võhikute juhtimisel ei parane ja - seda jätkuvalt. 

Kuna seaduse-eelnõu esitas Põhiseaduskomisjon – siis eeldasin, et tegemist on Riigi Põhiseadust ja põhialuseid  puutuva küsimusega.

Uurisin-uurisin, mis see nii põhjapanev nõue on?

Ei leidnudki midagi muud kui – Meie Riigi Põhiseaduskomisjon leidis, et MEIE  RIIGI KÕIGE TÄHTSAM KÜSIMUS ON – parteide täiendav rahastamine.    

Parteid saavad Riigi eelarvest ligi 6 miljonit Eurot. Paljud parteilased saavad ka riigilt poliitiliste nõunikena; RAS-des, MTÜ-des, ettevõtete-, asutuste- juhatuste liikmetena kokku (mitu miljonit???) hiigelsummasid. Ikka vähe?

Kas tõesti on Parteide rahastamine nii oluline küsimus – et sellega tegeleb Riigikogu Põhiseaduskomisjon? 

 Miks ei huvita Põhiseaduskomisjoni näiteks see, et Valimisseadus on Põhiseadusega vastuolus. Paljud Põhiseadusega garanteeritud asjaolud on Rahvale kättesaamatud –nagu näiteks kohtusse pöördumine või garanteeritud muretu vanaduspõlv või hoolitsus puuetega inimeste eest? 

Kas tõesti on suurimmure Parteide Riikliku rahastamise pärast?

Aga kui järele mõelda.

Mis on Riigikogu? Ta on PARTEIDE ESINDUSORGAN! Seal ju parteituid pole. Kelle eest siis Parteide Esindusorgan peab hoolitsema? Ikkagi iseendi luksusliku elu eest. 

Populaarne eurooplane

Õiguskantsler ja poulism Maardus oli Noortevangla kus hoiti eeluurimisaluseid kahtlustatavaid ja karistust kandvaid noori kuni 18-aastaseid kurjategijaid. Küllap seetõttu oli seal ka tavavanglast rohkem noortepedagooge ja sotsiaal-psühholooge. Mitmed alaealised kinnipeetavad kaebasid eestlastest töötajatele selle kohta, et vanglas olevad julgeolekuosakonna töötajad mõnitavad ja peksavad neid selle tõttu, et nad on eestlased ega räägi vene keelt. Need noored vangid olid verevalumite ja teiste peksmisjälgedega. Mõned noored vangid ei suutnud peksule järgneval päeval isegi voodist tõusta. Noored olid hädas, sest mõne suhtes neist muutus see mõnitamine ja peks perioodiliselt korduvaks. Kummastav oli see et Eesti noori peksti selle eest, et nad Eestis ei vallanud vajalikul määral VENE keelt. Noortel polnud vanglas kelleltki kaitset otsida, sest direktor oli ka venelane ja ei tea – kuidas ta oleks kaebusesse alluvate-rahvuskaaslaste tegevuse suhtes suhtunud. Seda ma kindlasti ei usu, et vangla direktor ässitas või soodustas vangla julgeoleku osakonna töötajaid vange peksma – pigem – ta ei olnud sellest teadlik või ei tahtnud sellest midagi teada. Kuna vangla direktor ise oli vene rahvusest, paljud kinnipeetavad olid venelased, siis komplekteeris ta vangla julgeolekuosakonna valdavalt vene rahvusest 20-26 aasta vanustest noormeestest. Julgeoleku osakond on tähtsuselt vangla direktorile ja tema asetäitjatele järgneva tähtsusega vangla institutsioon. Noortelt kaebusi saanud vanglatöötajatel soovitati pöörduda Justiitsministeeriumisse (kellele vanglaamet allub). Nemad seda ei julgenud teha, sest see võis ohtu seada nende edasise töötamise vanglas. Otsustati saata kiri Õiguskantslerile, et see olukorda vanglas kontrolliks (vangla töötaja oma nime alt ei riskinud saata). See avastab kindlasti ka seaduserikkumised vanglas. Umbes kolm kuud peale Õiguskantslerile kirja saatmist tuligi Õiguskantsler koos oma kaaskonnaga Maardu noortevanglasse olukorda kontrollima. Vanglas viibis Õiguskantsler oma kaaskonnaga mitu tundi. Vesteldi vangla direktoriga, muidugi Julgeolekuosakonna- ja teiste töötajatega. Õiguskantsleri juurde kutsus Julgeolekuosakonna ülem ühe kaupa ka mitu eestlasest noorvangi. Kontrolli tulemusena mingeid erilisi rikkumisi ei avastatud. Mõned märkused oli sisekorraeeskirjade osa ja sanitaareeskirjade rikkumiste kohta. Mis sai kaebusest eestlastes noorvangide terroriseerimise-peksmise-mõnitamise kohta??? Mitte midagi. Umbes aasta hiljem Noortevangla likvideeriti ja liideti Tallinna Vanglaga. Õiguskantsleri kontroll näitas, et Õiguskantsleri kantseleil puuduvad inimesed, kes oskavad ja suudavad vanglaid kontrollida. Ainult teoreetiliselt seaduste tundmisest ei piisa. Vangla julgeolekuosakonna töötajad töötavad aastaid kurjategijate-vangidega, teevad nende suhtes eeluurimisi ja operatiivtööd… Missugune vang julgeb (ka Õiguskantslerile) tunnistada tema suhtes peksmistest kui teda kutsub Õiguskantsleri juurde isik – kelle kohta tõsised KAEBUSED on esitada… Vang kartis juba oma elu pärast, sest Õiguskantsler oma kontrolliga läheb ära, aga terroriseeriv „ülemus” jääb kohale. Õiguskantsler sai kontrolli tehtud, tema konroll oli edukas - ta avastas sise- ja sanitaareeskirjade rikkumisi... Ta kogus populaarsust õiglase õiguskantslerina... AGA SISULISELT? Nüüd on toonane noortevangla kontrolli läbiviija AASTA EUROOPLANE.

Arsti juurde

Arsti juurde 19. aprillil selgus arsti juures, et minu vereanalüüsi kohaselt on minu veres trombotsüüte üle kahe korra vähem kui norm seda ette näeb. Normi kohaselt peaks olema 150-270, minul on näit 65. Arst ei osanud põhjust selgitada ning andis saatekirja spetsialisti (hematoloogi) juurde. Hematoloogi vastuvõtule tuli registreerida telefonitsi (617 1049). Järgmisel päeval helistasingi registratuuri. Peale teistkordset kõneliini järjekorras olemist saingi registraatori kätte. Arenes vestlus. -Tervist. Minul on saatekiri hematoloogi juurde. Millal ta saaks mind vastu võtta? -Tervist. Kahjuks on meil hematoloogi vastuvõtu järjekord välja jagatud kuni septembrikuu alguseni. Hematoloogide vastuvõtu graafikut meil hilisemaks perioodiks ei ole. Helistage meile hiljem uuesti. -Tänan. Nägemist. -Olge hea, kõige paremat. Minule tundus see 4-5 kuud pikk aeg olevat arsti vastuvõtule saamiseks… Kuid ma pole arstiabi spetsialist. Ehk nii peabki olema? 3. mail helistasin uuesti registratuuri. Hälle peale teist helistamist sain jutule. -Tervist. Minul on saatekiri hematoloogi juurde. Millal ta saaks mind vastu võtta? -Tervist. Hematoloogi? Vabandage, meil on numbrid Hematoloogile välja antud septembri alguseni. Edaspidist arstide graafikut meil pole ja seega ma Teid aidata ei saa. -Vabandage, aga mis mina pean tegema, et ma arsti juurde saaks? -Ma ei tea, millal meile arstide graafik antakse – helistage iga nädal paar korda – ehk Teil mingil ajal veab. Jääbki vist AINUKESEKS VÕIMALUSEKS aeg-ajalt helistada??? Kas sellest ravimisel ka abi on??? Oodata 5, 6, 7, 8, 9… kuud? Edasi natuke fantaasiat. -Vabandage, aga minu arst ütles, et kui ma eriarsti juurde ei pääse, siis olen 2-3 kuu pärast surnud. -Kõigest 2-3 kuu pärast? Kas ta täpsemalt ei öelnud – mitme kuu pärast Te olete surnud? Kes seda arvamust garanteerib? -Garanteerib minu surma? Arst ütleb, et kui ma eriarsti juurde ei pääse, olen lähema kolme kuu jooksul – olen surnud. -Kui arst garanteerib Teie surma, siis võin Teile anda numbri kindluse mõttes eriarsti juurde 11.-ks novembriks 2012.a. kell 11.00-ks. -Alles NOVEMBRIKS? Siis olen ma ju ammu surnud… Aga…. See on ju laupäev kui arstid ei tööta… -Sellepärast paningi numbri laupäevaks, et arste pole. Nagu ise ütlesite, et olete selleks ajaks surnud, andsite isegi garantii oma surma kohta – milleks Teile siis surnuna veel arsti juurde tulla??? Seega annan Teile numbri 11.-ks novembriks. Tulete või ei tule – see on teie asi. Arst Teid ootama ei jää, õigemini üldse ei oota ja tema koduvisiite surnuaiale ei tee. Paneme siis Teie numbri kirja – vähemalt saab arst Teie visiidi eest tasu. Olge surres ka terve?

... ja südametunnistus

… ja Südametunnistus Südametunnistusi on puhtaid, sigri-migrilisi ja mustad südametunnistused. Kui vaadata Parteide Esinduskogulaste südametunnistusi – siis on see nende POLIITILINE südametunnistus – mille alusel nad teevad otsusi Riigikogus. Poliitiline südametunnistus on parteilastel KOGU partei ulatuses ühesugune – mis on identne Partei tagatoa (juhtkonna) südametunnistusega. Kui on lahkarvamusi Partei südametunnistusega, siis tuleb Parteis lahkuda –nii nagu toimis see Rainer Vakra, Kalle Laaneti jt. puhul. Parteide Esinduskogulaste puhul tunduvad paljud neist sümpaatsed olevat ja mõnel tundub südametunnistus ka olevat –aga see toimib neil PARTEIGA JA Partei tegevusega MITTESEOTUD asjades. Partei tagatoaga mittenõustumisel ja poliitilisele südametunnistusele mitteallumise puhul ootab Parteilast koheselt Parteist lahkumine. Seda on näidanud kõik senised hääletused ja tegevus Parteide esinduskogus. Poliitilisest südametunnistusest siin blogis http://leopall.blogspot.com/2011/09/riigikogulase-poliitiline.html . Kas Parteide Esinduskogus on parteilaste südametunnistus puhas, sigri-migri või must? Kui vaadata nende perekondade seisukohalt – on nende südametunnistus puhas. Kui vaadata nende POLIITILIST südametunnistust, siis oma Parteide seisukohalt on ka see puhas. Kui aga vaadata seda RAHVA seisukohalt –kes neile raha maksab ja kelle hüvedes (Riigi ja Rahva edasikestmine) nad töötama PEAKSID… siis on asjal hoopis teine jume. Kas saab olla puhas südametunnistus inimesel, kes väidab täitvat Põhiseadust – aga tegelikult sülitab selle peale? Kas saab olla puhas südametunnistus inimesel, kes ise kahmab vahendeid ja laristab Rahva rahaga – selle asemel, et südant valutada ja võtta ise midagi ette temast oleneva – et 63 000 last ei nälgiks, kas vaesem Rahvapool saaks endile jalad alla, et vanad ja haiged ei kiratseks suures puuduses…. õttuMõni Parteide Esinduskogu liige ehk valutab selle koha pealt ka südant, aga… kui läheb hääletamiseks, siis PARTEILINE SÜDAMETUNNISTUS surub maha ISIKLIKU südametunnistuse. Seetõttu võib öelda, et Parteide esinduskogulaste POLIITILINE südame-tunnistus on must, aga isiklik südametunnistus on sigri-migri ehk musta-valget-halli kirja südametunnistus. Kas Parteiline südametunnistus oleneb Partei maailamavaatelisusest? Ilmselt mitte eriti oluliselt. Näiteks A.Ansip või R.Lang? Enne oli neil NL Kompartei südametunnistus, nüüd Eesti Reformierakondlik südametunnistus. Kas nende südametunnistus on muutunud? Muutunud on selles osas, et Partei nimetus on muutunud, Riigi nimetus on muutunus, Jumal Leninist on saanud Jumal Kauka ja endine Eesti Rahvas on muutunud Lumpeniks. IRL-l ja Reformierakonnal on sisuliselt sama Poliitiline südametunnistus. SDE ja Keskerakond arvestavad teistest rohkem Rahvaga ja Rahva arvamusega. Muidu on parteide vahel Eestis ja Toompeal kompromissitu võitlus. Erinevate parteide riigikogulaste grupid on ÜKSMEELSED ainult ÜHES küsimuses (isegi väljaspool PARTEILIST SÜDAMETUNNISTUST ja sõltumata Parteist). Siis tekib meie kõigil parteide riigikogulastel justkui ÜHTNE RIIGIKOGULASE SÜDAMETUSNNISTUS! See ÜHTSUS on kõigis neis küsimustes, mis puudutavad riigikogulaste palkade-hüvitiste-soodustuste TÕUSU. SIIS ON KÕIK RIIGIKOGULASED ÜHTE MEELT. Teistes küsimustes on Riigikogus üksmeel välistatud... Siiski – eriti suurt poliitilist vastuvaidlemist ei ole riigikogulaste ka näiteks selles osas, et päike tõuseb TAVALISELT hommikul ning loojub TAVALISELT õhtul, või siis selles, et homsele päevale eelneb tänane päev, Kas mõnel riigikogulasel oleks ehk ka OMA SÜDAMETUNNISTUS – mis ei ühtiks OMA Partei südametunnisusega? Ehk siis -see südametunnistus ei arva, et rahvas on loll Lumpen – kelle ainsaks ülesandeks on lõpmatuseni toita oma Toompea jumalusi ja maksta kinni jumaluste rumalusi? Kui mõnel riigikogulasel ilmneks oma südametunnistus (mis erineks partei südametunnistusest) - siis partei teda enam Toompea Kullamäele ei valiks. Sellele Toompea Kullamäele - kus elamine, taskuraha, auto, reisid, majonees, öised kohtumised meeldivate tuttavatega jne... hüvitatakse Rahva kulul, lisaks veel – (võrreldes rahvaga ja rahva elatustasemega) üüratu palk. Võrreldes NL Komparteiga on meie Parteidel (MEIE AU, MÕISTUS JA SÜDAMETUNNISTUS) muutunud see, et: - meil on sõnavabadus – kõik võivad öelda –mida tahavad – keegi nagunii ei kuula, - piirid on avatud ja mida rohkem eestlasi lahkub Eestist, seda parem, - Meie Võimuritel on avalikult Jumal – Kauka (NSVL ajal PIDI parteilane olema ateist) - Rahvast kuulatakse vähem kui NSVL ajal Muus osas ei oskagi erinevusi leida. Eelnev arvamus Aust ja Mõistusest http://leopall.blogspot.com/2012/04/meie-au-moistus-ja.html